Meeleelundid - nahk
radiaalselt ja silmaavaahendaja (sfinkter), mille kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt.
Vikerkest läheb üle ripskehakeseks.
b. ripskehake e. tsiliaarkehake
Ripskeha kujutab endast soonkesta paksenenud osa. Ta paikneb rõngakujuliselt silmaläätse
ümber, mis on erilise sideme - ripsvöötmekese (Zinni sideme) abil ripskehakese külge fikseeritud.
Ripskeha koosneb sidekoelisest osast ja pigmentepiteelist, sisaldab rohkesti veresooni ja
tundenärve. Ripskehal paikneb ripslihas, mis osaleb akkomodatsioonil. Ripskeha produtseerib
kambrivedelikku.
c. pärissoonkest ehk soonmik
Soonmik moodustab suurema osa silmamuna keskmisest kestast. Ta on ripskeha eesmise osa
jätkuks ja koosneb sidekoest ning kolme eri läbimõõduga veresoonte kihist. Ta sisaldab kogu
ulatuses pigmenti, mis kaitseb võrkkesta väljaspool pupilli piirkonda silma langeva valguse eest.
Tema peaülesandeks on silma toitmine.
3. Sisemine kest ehk võrkkest (reetina)
annaabi.ee 
