...5 (8) meetrise 10.....15 tüvelise põõsana alusmetsarindes ja metsaservades üle kogu Eesti, eelistades siiski lubjarikkaid muldi. Üldareaal langeb kokku hariliku tamme areaaliga, kuid on viimasest rohkem põhjasuunas ulatuv, kasvades Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning ulatudes kuni Väike-Aasiani. Põhjas tungib kuni polaarjooneni Norras. Põõsad rohkesti hargnevad, tüve koor sile, hallikas. Võrsed: noorelt näärmekarvased, pruunikad, pungad pruunikad kuni rohekad, ripsjalt karvased. Lehed: äraspidimunajad kuni ümaramunajad, 6.....12 x 5.....10 cm, südaja alusega, ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, lühidalt teritunud tipuga, pealt läiketa, rohelised, alt heledamad, õhukesed, roodudelt karvased, leheroots 0,5.....1,5 cm, näärmekarvane. Õied: -õied kuni 5 cm pikad, karvased, -õied peidus pungades millest ulatuvad välja vaid punased emakasuudmed, õitseb vahel juba enne lume sulamist, III-IV. Viljad: 2...
lubjarikkaid muldi. Rahvapärased nimetused veel pähklipuu, sarap, sarakas jne. Üldareaal langeb kokku hariliku tamme areaaliga, kuid on viimasest rohkem põhjasuunas ulatuv, kasvades Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning ulatudes kuni Väike-Aasiani. Põhjas tungib kuni polaarjooneni Norras. Põõsad rohkesti hargnevad, tüve koor sile, hallikas. Tsoon III. Kultuuristatud väga ammu. Tunnused: Võrsed: noorelt näärmekarvased, pruunikad, pungad pruunikad kuni rohekad, ripsjalt karvased. Lehed: äraspidimunajad kuni ümaramunajad, 6.....12 x 5.....10 cm, südaja alusega, ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, lühidalt teritunud tipuga, pealt läiketa, rohelised, alt heledamad, õhukesed, roodudelt karvased, leheroots 0,5.....1,5 cm, näärmekarvane. Õied: -õied kuni 5 cm pikad, karvased, -õied peidus pungades millest ulatuvad välja vaid punased emakasuudmed, õitseb vahel juba enne lume sulamist, III-IV. Viljad: 2...
annaabi.ee 
