cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion cervicothoracicum lülinärv – n. vertebralis - lüliarteri seinas rindkere ganglion – ganglion thoracica rindkere-südame närvid – nn. cardiaci - süda thoracici suur ja väike sisusenärv – n. rinna- ja kõhuõõne elundid splanchnicus minor et major nimme-sisusenärvid – nn. splanchici soolekinniti algus lumbales ripsganglion – ganglion ciliare reguleerib silmaläätse uitnärv – n. vagus kõik rinna- ja kõhuõõne elundid vaagnaganglion – ganglia pelvina käär-, pärasool, kusepõis, suguelundid
sakraalosas. Nende aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata ning, vastupidiselt sümpaatilistele preganglionaarsetele aksonitele, väga pikad. Kesk- ja seljaaju piirkonnast väljuvad preganglionaarsed kiud silmaliigutajanärvi (III), näonärvi (VII), keeleneelunärvi (IX) ja uitnärvi (X) koosseisus. Preganglionaarsed kiud lülitatakse umber postganglionaarsetes parasümpaatilistes ganglionides või innerveeritava elundi läheduses. Parasümpaatilised ganglionid on ripsganglion, tiibjätke- suulaeganglion, kõrvaganglion, alalõuaganglion. Ainult pea ja vaagna piirkonnas paiknevad parasümpaatilised ganglionid efektorelundite läheduses, mujal aga hajutatult elundite sees või pinnal: mao- ja sooletrakti seintes (intramuraalsed ganglionid), südames ja kopsudes. Silmaliigutajanärvi koosseisus kulgevad parasümpaatikuse kiud varustavad silma ripslihast ja silmaava sulgurlihast, näonärvi koosseisus pisaranääret ning keele- ja lõuaalust süljenääret
annaabi.ee 
