Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad
urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja
teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne. Kaks klassi: üksikult urgudes elavad
neelhingsed ja koloonialised, lõpustega sulgpeased
77. Neelhingsed kärss e.lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud elund settes puurimiseks.
Lukist eraldab muust kehast peen kael, kaelus lihaseline, kehasein limane ripsepitel, suu
kaeluse serva all, söögitoru külgseintes lõpuspilud, mille kaudu väljub suust sisenenud
hingamisvesi. Toit kulgeb soolde piki ripsmevagu neelu põhjas. Seedimine maksjätketes.
Pärak keha lõpus. Kaks suurt pikiveresoont. Närvirõngast neelu ümber lähtuvad selgmine
(suurem) ning kõhtmine närvitüvi. Lahksoolised. Väline viljastamine; täis- või vaegmoone
ripsmelise vastsega N: lukiuss. Sulgpeased koloonialised mereloomad, kes elavad enamasti
annaabi.ee 
