LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
abituks jäämise eest. Emal peaks jätkuma usku elusse, ta ei tohi olla liiga hirmul, nõnda ka last
hirmuga nakatada. Üheks tema elusihiks peaks olema soov, et lapsest saaks iseseisev inimene,
kes lõpuks elab omaenda elu (ibid.).
Isa armastust peaksid suunama põhimõtted ja lootused, see peaks olema pigem kannatlik ja salliv
kui ähvardav ja autoritaarne. See peaks kasvavale lapsele andma järjest suurema pädevuse ning
võimaldama tal lõpuks muutuda rippumatuks isiksuseks, vabastama ta isa autoriteedist. Lõpuks
jõuab küps inimene selleni, et ta on enesele nii ema kui ka isa. Tal on nii-öelda ema- ja isapoolne
südametunnistus. Ema poolt öeldakse: "Pole olemas pahategu või kuritööd, mis jätaks su ilma
minu armastusest, mu headest soovidest su eluks ja õnneks." Isa poolt öeldakse: "Sa oled valesti
talitanud, sellest lähtuvalt on teatud tagajärjed vältimatud ning mis kõige tähtsam, sa pead ennast