tuvastamisel. Põhilised õigusallikad on: Rahvusvaheline leping – s.o. kahe või enama riigi vaheline kokkulepe rahvusvahelis – õiguslike õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Rahvusvaheline leping prevalveerib rahvusvahelise tava üle, st nendevahelise vastuseisu korral arvestatakse lepingu sätteid. On olemas teatud hulk norme, mida ei saa luua regionaalselt, need on lõplikud, rippumatud, vastuvaidlematud (IUS COGENS). Selleks on orjapidamise, genotsiidi, piraatluse jms seonduvad aktid, samuti inimõiguste põhimõtted. Rahvusvaheline leping, mis on vastuolus IUS COGENSiga on tühine. Rahvusvaheline tava – s.o. õigusnorm, mis valjendub riikide poolses korduvas ja õiguslikult tähtsas tegevuses ningpraktikas. Abiõigusallikad: Õiguse üldpõhimõtted – need on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, on
tuvastamisel. Põhilised õigusallikad on: Rahvusvaheline leping s.o. kahe või enama riigi vaheline kokkulepe rahvusvahelis õiguslike õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Rahvusvaheline leping prevalveerib rahvusvahelise tava üle, st nendevahelise vastuseisu korral arvestatakse lepingu sätteid. On olemas teatud hulk norme, mida ei saa luua regionaalselt, need on lõplikud, rippumatud, vastuvaidlematud (IUS COGENS). Selleks on orjapidamise, genotsiidi, piraatluse jms seonduvad aktid, samuti inimõiguste põhimõtted. Rahvusvaheline leping, mis on vastuolus IUS COGENSiga on tühine. Rahvusvaheline tava s.o. õigusnorm, mis valjendub riikide poolses korduvas ja õiguslikult tähtsas tegevuses ningpraktikas. Abiõigusallikad: Õiguse üldpõhimõtted need on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, on