Põhjenda. Katse 2 võib lugeda õnnestunuks, sest pendli pikkuse suurenemisel suurenes ka pendli periood ning T (s) ja T arv olid samas suurusvahemikus. 3) Muuda simulatsioonis pendli massi ja mõõda selle periood. Kas periood sõltub pendli massist? Kui m1= 1 kg ning l= 0,5 m ja α= 45°, siis T=1,4752 s Kui m2= 1,2 kg ning l= 0,5 m ja α= 45°, siis T=1,4752 s Pendli massi muutumisel pendli periood ei muutu. 4) Paremal keskel vali “Gravity” rippaknast “Planet X”. Kui suur on selle planeedi raskusjõukiirendus? Antud: l= 1m α= 5° T= 1,6682s g=? Vastus: “Planet X” raskusjõukiirendus on 14, 19 m/s2
Sellisel põhimõttel töötasid kunagi ja ka praegu on mõnes kohas kasutusel sellised kaalud. Katse käik: Katse I: Vedru elastsusteguri määramine 1) Ava simulatsioon. Vali kolmas aken „Lab”. Võte vaadata, mis midagi teeb. Üleval paremal hallis kastikeses vote panna linnukese kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Muudele ei ole vaja. Enne katse alustamist võite muuta ka gravitatsiooni vajutades “+” märgile ja muutes seda liuguri abil või valides rippaknast gravitatsiooni. NB! Kui alustate mõõtmistega, siis jälgige, et gravitatsioon oleks Maa (Earth). 2) Kui te katsetega alustate, siis valige keskelt ülevalt kastikesest “Spring Strenght 1” ise vedruelastsus ja “Mõõtmistulemuste” all toodud lahtrisse kandke liuguri number, kus liugur teie katses on (Small- 1 ja Large- 10; teie elastsuse valikul peab jääma nende kahe vahele; kui valite vasakult kõige äärmise kandke lahtrtisse 1 kui valite kolmanda positsiooni, siis
annaabi.ee 
