Giuseppe Verdi
võttis, ei lubanud ta äsja rajatud hoolekandeasutust mingil juhul vanadekoduks nimetada.
Milleks sellise traagilise sõnaga kogu elu kunstile pühendanud veterane solvata, ütles ta.
Nimetus "Puhkekodu" "Casa di riposo" sobis majale, milles elunevad vanakesed end
täieõiguslike peremeestena tundma pidid. Ja kui talle endale, maailmakuulsale heliloojale,
viimne tund kätte jõudis, siis tahtis ka tema, ausalt tööd rühmanud muusik, oma rahu just siit
leida.
"Casa di riposole", mida rahvasuus "Casa Verdiks" nimetama hakati, pärandas Verdi
suure varanduse, ooperite surmajärgsest esitamisest saadud viiekümne aasta tulud,
lapsepõlvespineti ja klaveri. Soliidsed summad läksid Villanova hospidalile, Busseto "Monte di
Pietale", kust helilooja kunagi ammu oma nigela, ent ometi nii vajaliku stipendiumi sai,
lastekodudele ja mitmetele teistele asutustele. Ka Sant' Agata töömehi ta ei unustanud. Igaühele
annaabi.ee 
