Käsitööliste elu keskajal
Vedelat toitu pakuti kahe
kõrvaga kausikesest seda sõid kaks naabrit, tavaliselt mees ja naine, ühest kausist viisakalt
järjepanu ammutades. Leiba ei tohtinud lõikamise ajal vastu rinda hoida. Matslikuks peeti
hammustatud toidupala tagasipanemist ühisesse kaussi ning kastme rüüpamist üle kausi serva. Ka ei
sobinud näppudega kausis sobrata või vaagnat keerutada, nii et paremad palad enda ette satuksid.
Peene kombe vastu käis laua kohal rinnutamine, luristamine, matsutamine, röhitsemine, õhu
rikkumine ja täs suuga rääkimine. Toonitati, et hästi kasvatatud inimene ei ahnitse, ei tõmba toitu
näppudega lusikale, ei topi ei suud sedavõrd täis, et hiljem on raske hingata, ei võta sinepit
näppudega, ei urgitse noaga hambaid ega nuuska laudlinasse nina.
Oma kindlad reeglid olid ka joomisel. Et joodava sisse ei satuks rasva, tuli huuled enne karika või
joogisarve tõstmist suule korralikult puhtaks pühkida
annaabi.ee 
