"rinnukil" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

,,Täna, lapsed, räägin ma teile Puskinist, maailma suurimast ja geniaalsemast kirjanikust. Puskinist kui inimesest tahan ma teile rääkida, armsad lapsed." Nõnda algas Slopasev oma kõnet, kui oli võtnud istet kateedril. Aga ta ei saanud kuigi kauaks istuma jääda, sest ta vaimustus peagi iseoma sõnust ja nõnda pidi ta tõusma esiti püsti, siis kikivarbaile ja lõpuks, ekstaasi kõrgeimal hetkel, seisis ta, käed veheldes laiali, rinnukil vastu kateedrit, nagu tahaks ta lendu tõusta ja Puskini vaimuna lehvida õpilaste peade kohal, omal nägu tursunud ja silmad punased kui verelomp. See oligi silmapilk, kus haampalgi tagant laest laskus härra Slopasevi virvendavate silmade ette midagi pisikest ja nigelat, mis vehkles pisut oma ihuliikmetega ja kadus siis sama ootamata, nagu ta ilmunudki. Slopasevi pahem käsi, mis õpilaste poole välja sirutatud, jäi kivistunult