JÕEFORELLI referaat
kahvatu piirjoonega). Enamasti on punased laigud kala külgedel ja allosas. Noortel kaladel on
tume paar triipe mööda külge (Fishes of Estonia, 2004, 104-109) .
Joonis 1. Täiskasvanud jõeforell (Daniel Blackstone Studio, 14.03.2012).
Täiskasvanutel, enamasti emastel on sageli sinakat, hõbedat tooni külgedel.
Täiskasvanud isane jõeforell on üldiselt tumedam, koos tuhmunud sidrun-kollase triibuga
allpool. Paaritud uimed on rohekas-pruunikas-hallid ja rinnauimel on mustad laigud (noortel
isenditel võivad ka olla mõned punased laigud). Kudemisajal on pärakuuim valkjas. Seotud
uimed on kollakas-oranzid ning rasvauim on punase otsaga (Fishes of Estonia, 2004, 104-
109).
1.3. Levik looduses
Jõeforell saab elada ainult 18oC, puhtas, külmas ja hapniku rikkas voolavas vees. Seetõttu on
kalakasvatustes seda liiki raske kasvatada. Jõeforelli kasvatused peavad asuma looduslike
allikate lähedal
annaabi.ee 
