Üldine Teatriajalugu I
mõningaid lavaeksperimente. Toob lavale etnograafiliselt täpsed kostüümid. Lava tinglikkus,
igasuguse lavalahenduse puudumine. Lava kostüümid ei olnud päevakorraline probleem.
Näitleja, kes ilmus traagilises näidendis publiku ette pidi olema ranges vastavuses kehtiva moega
riietatud olema. Igasugune kõrvalekaldumine oleks olnud narrus.
Kogu prantsuse klassitsistlik teater tundis vaid ühte ,,ajaloolist kostüümi" - selleks oli rooma
kostüüm, see oli väga tinglik (rinnaturvise immitatsioon, seelik, pikad saapad ja sulgedega
kiiver) selline kostüüm oli tehtud Louis XIV jaoks ühe maskeraadi tarvis, see ei olnud
traditsiooniline, hakati kasutama teatris ,,ajaloolise" kostüümina. Kostüüm klassitsistlikus teatris
oli vaid kaunistus, kehakate, mis ei kandnud endas mingit märgilist tähendust. Voltaire ajal oli
aga palju muutunud. Ta kirjutab näidendeid, kus on erinevad ajastud, rahvused jne. Iga sellise
annaabi.ee 
