Metsade pindala on vähenenud maailmas 2X Igal aastal hävitatakse 125 000 km² metsa (eriti ohus on vihmametsad) Metsi ohustavad tegurid Põllumaade laiendamine Väärtuslike puiduliikide eksport Hooldustööde tegemata jätmine Keskkonna saastumine (happesademed) Metsa tulekahjud Eesti mets Eesti metsaseadus kohaselt peab vähemalt 20% riigi maismaapindalast olema mets Riik suunab metsaressursi kasutamist kehtestades lageraiet lubavad vanused ja rinnasdiameetrid; sanitaarraie tingimused; väetiste kasutamise http://www.rmk.ee/pages.php3/0133 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ction=preview/id=2447/Eesti %2Bmetsanduse%2Barengukava%2B %28MAK%29%2Baastani%2B2010.pdf Maailmameri 70% maakera pindalast Ookeanides kokku 1 341 mln km² vett 6 tonni biomassi iga elaniku kohta Kala on 0,2-0,5 mld tonni PROBLEEM : bioloogilise produktiivsuse vähenemine Probleemi põhjused Mere saastamine (tankeriõnnetused, lohakus,
tuleb hiljem metsamaterjal mõõta sammuga 1/100m2.Ülemõõtmisel ei tohi vigu tekkida.Puidukoguse määraja peab tagama täpsuse,et kordusmõõtmisel erinevus ei ületaks 15%; 4)lanki mõõta- teha langi piirid nähtavaks; 5) pindala ja abrissi koostamine- siduda kindla punktiga,orientiiriga lank,võtta asimuut,mõõta nurgad. 24. Puistu mahu määramine ülepinnalise kluppimise meetodil. Ülepinnaline kluppimine-Mingil alal mõõdetakse kõikidel puudel rinnasdiameetrid Mõõtmise viis sõltub vajalikust täpsusest: Mõõdetakse üks diameeter Mõõdetakse kaks diameetrit üksteisega risti Kõrguste mõõtmine- · Kõrguseid tuleb mõõta igale puistuelemendile Enamuspuuliigil vähemalt 10 puud Kaaspuuliikidel vähemalt 5 puud · Kõrgusi tuleb mõõta võimalikult erinevate jämedustega puudel Mahu leidmine · Kasvava metsa mahutabeli abil leitakse mõõdetud diameetrite ja kõrguste järgi kõikidele puudele mahud
annaabi.ee 
