Perekonnaõpetus
Kui ema plaanib
imetamist lõpetada ning hakkab lapsele vähem rinda pakkuma, muutub piima koostis
sarnaseks ternespiimale. Rinda võiks vastsündinu imeda suhteliselt sageli, sobivad
toidukordade vahed võiks olla 1,5 - 3, 5 tundi. Kasvades enamasti söögikordade sagedus
väheneb.
Emapiim sisaldab oluliselt vähem ning erineva koostisega valke kui lehmapiim.
Rinnapiimas leidub 60% kergesti omastatavaid, nakkusvastase toimega vadakuvalke, mis
puuduvad lehmapiimas. Rinnapiimarasvadest omastavad lapsed 85-95%. Rasvad on vajalikud
närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. Seedimise
käigus seovad rasvad mikroobe ning viirusi enda külge. Rinnapiima põhiline süsivesik on
laktoos, see soodustab soolestikus laktobatsillide kasvu ning takistab haigustekitajate
paljunemist. Laktoos on vajalik aju arenguks.
6 kuni 8-kuused lapsed omandavad rinnapiimast keskmiselt 70% oma