Eesti rahvuspargid
ning älveraba kooslused. Keset raba sügavas orus voolab Jõhve oja, mille kaldal on
metsasalud sanglepa ja sookasega ning põtrade ja metskitsede sissetallatud rajad.
4900-hektarine Öördi raba on kujunenud suurema sügavveelise järve kinnikasvamisel. Seda
tunnistab jäänukjärvena säilinud 4,4 hektari suurune ja 3-4 meetri sügavune samanimeline
järv. Siit saab alguse veerikas rabaoja. Öördi järves elavad tõmmu varjundiga haugid, särjed,
ja ahvenad. Rabal puuduvad kõrged rinnakud, aga silmapaistvalt palju on pilliroostikke ja
lodusid.
Kaitsealal paiknevast neljast rabast on kõige väiksem Valgeraba (2800 ha), mis asub
Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal. Raba on kujunenud kahe lahusoleva vesise nõo
soostumisel. Idapoolset osa kutsutakse Hauaniidu rabaks. See on hästi väljakujunenud kumer
raba. Turbalasundi tüsedus küünib siin 11 meetrini. Raba lõunaosa on väga maaliline ja
paljude laugastega, millegipärast kasvab ühes neist üllatavalt palju vesiroose