Ajaloo perioodid
rinnakee tükid. Viikingiaja alguses olid nõelad üsna tagasihoidlikud; 10.
sajandist alates muutusid nõelad suuremaks ning ketid pikemaks ja raskemaks.
Naiste ehted on jagatavad kahte põhitüüpi:
Saare- ja Läänemaa ning Ida-Eesti ehted. Saare- ja Läänemaal kanti palju
kolmnurkse kujuga rinnanõelu ning teatud tüüpi käevõrusid ja kaelavõrusid. Ida-
Eestis ei tarvitatud viikingiaja alguses pea üldse rinnakeesid, mistõttu on ka
tõenäoline, et rinnanõelte abil kinnitatava umbkuue asemel kandsid Ida-Eesti
naised vaipseelikuid. Ida-Eesti tüüpi rinnaehteid (ristikujulise peaga) hakati
kandma alles 11. sajandil. Käevõrude ja kaelavõrude tüüpe oli Ida-Eestis aga
enam kui Läänemaal.
Kust nimetus" viiking,, pärineb?
Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte;
viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele