Ajaloo perioodid
Sõba mähiti
ümber õlgade ja kinnitati eest hoburaudsõlega. Vööl kanti kõladel kootud või
nahast vööd. Nahkvööd olid kaunistatud pronksnaastudega ja vööl rippus
pronksplekiga ehitud noatupp, võtmekimp. Tähelepanuväärseim ehe, mida Eesti
naised 11. sajandil kandsid, oli kindlasti rinnaehe, mis koosnes rinnakeedest,
rinnanõeltest ja keekandjatest. Keede pikkus ning arv sõltus ilmselt kandja
jõukusest, kuid enamik viikingiaegseid naisematuseid sisaldab vähemalt mõned
rinnakee tükid. Viikingiaja alguses olid nõelad üsna tagasihoidlikud; 10.
sajandist alates muutusid nõelad suuremaks ning ketid pikemaks ja raskemaks.
Naiste ehted on jagatavad kahte põhitüüpi:
Saare- ja Läänemaa ning Ida-Eesti ehted. Saare- ja Läänemaal kanti palju
kolmnurkse kujuga rinnanõelu ning teatud tüüpi käevõrusid ja kaelavõrusid. Ida-
Eestis ei tarvitatud viikingiaja alguses pea üldse rinnakeesid, mistõttu on ka
annaabi.ee 
