Rooma, vabariik ja keisririik
Roomlased kujundasid sellest aga kõigis ühiskonnakihtides kõrgelt
hinnatud lõbustuse. Gladiaatorite võitlused leidsid aset ringikujulist või ovaalset areeni igast
küljest pealtvaatajate istmetega piiravates amfiteatrites (kreeka keeles – mõlemalt poolt
vaatamiseks). Rooma suurim amfiteater oli aastal 80 valminud Colosseum.
Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel. Viimasel juhul oli kõige
tavalisem kahevõitlus, kus kohtusid üks kiivri, kilbi, rinnakaitsi ja mõõga ning teine võrgu ja
terava kolmhargiga relvastatud vastane. Võidetud vastase saatus jäi publiku otsustada, mille
puhul vaatajate ülespidi pööratud pöial tähistas armuandmist, alla langetatud aga nõuet lüüa
saanu surmata. Keisri kohalviibimise korral kuulus lõplik sõna temale. Korraldati ka lahinguid
suuremategi gruppide vahel ja koguni terveid merelahinguid Tiberi jõel või ühel Rooma
lähedasel järvel. Need jäid siiski erandlikeks.