b sirgjuhist: I k 2I b B= c2 b MAGNETVÄLJA JA AINE VASTASTIKMÕJU Keha asetamisel magnetvälja mõjutab väli ainet, mille tulemusena toimuvad aines muutused, mis muudavad ka magnetvälja aine sees. Aine molekulide koostises olevad elektronid kujutavad ringvoolusid (mikroskoopilisi vooluga kontuure), mis omavad magnetmomente ja tekitavad mikroskoopilisi magnetvälju. Molekulide kaootilise soojusliikumise tõttu on need väljad suunatud korrapäratult ja kõikide molekulide summaarne magnetväli on null (aine ei ole magnetvälja tekitajaks). Keha asetamisel välisesse magnetvälja püüab see väli orienteerida molekulide mikroskoopilisi välju. Sellisele välise välja mõjule alluvuse
korda. Järelilult on vool võrdeline pingega. Vool on ka pöördvõrdeline takistusega. Siit tulenebki Ohmi seadus vooluringi osa kohta: vool vooluringi mingis osas on võrdeline selle osa pingega ja pöördvõrdeline sama osa takistusega. I=U/R U=I*R ja R=U/I 2. Pöörisvoolud Mähise toitmisel vahelduvvooluga, mille tugevus ja suund pidevalt muutuvad, tekib südamikus vahelduv magnetvoog. Selle muutumine indutseerib selles samas südamikus ringvoolud. Neid ringvoolusid nim. pöörisvooluks. 3.Vahelduvvoolu saamine Tänapäeval töötavad elektrijaamad toodavad kolmefaasilist voolu. Kolmefaasiline voolu eelis: 1)lihtne pöörleva magnetvälja saamine 2)kolmefaasilise voolu on lihtne toota ja ökonoomne üle kanda. Kolmefaasiline süsteem koosneb kolmest võrdse sagedusega vahelduvvoolu ahelast ehk faasist, mille elektromotoorjõud on teineteisest ajas kolmandik perioodi ehk 120 kraadi võrra nihutatud. ÜLESANNE: R=87,5 d=0,4mm=0,0004m l=
vaakumis, siis magnetväli keskkonnas võib teatavate ainete korral olla nõrgem kui magnetväli vaakumis, kuid teatavate ainete korral ka tugevam sellest. Magnetvälja nõrgenemine või tugevnemine aines sõltub sellest, kas selle aine molekulid ise tekitavad nullist erineva magnetvälja või mitte. Magnetväli tekitatakse voolude ehk liikuvate laengute poolt, kuid aatomites ja molekulides kujutavad ümber aatomituumade tiirlevad elektronid samuti ringvoolusid. Samamoodi tekitab magnetvälja iga elektron, prooton või neutron oma spini tõttu. Mõnede ainete molekulides need elektronide orbitaalliikumisest ja elementaarosakeste spinidest tingitud magnetväljad on orienteeritud üksteisele vastu, neutraliseerivad üksteist ja molekulisisene summaarne magnetväli on null, mõnede ainete molekulides ei tarvitse see nii olla. Seda arvestades jagatakse ained kolme eri klassi.
annaabi.ee 
