A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Aga teda tuleb ju tülitada!» karjus peremees. «Just äsja saabusid kaks inglise
aadlikku.»
«Ja mis siis?»
«Kuidas mis siis? Nagu te teate, härra, armastavad
305
inglased head veini. Nood tellisid kõige paremat. Minu naine läks härra Athoselt luba
küsima sisseastumiseks, et nende härrade soovi rahuldada. Tema keeldus, nagu alati. Ah,
püha heldus! Põrgulärm aina suureneb.»
D'Artagnan kuulis tõepoolest keldri poolt hirmsat lärmi. Ta tõusis, järgnes käsi
ringutavale peremehele ja lähenes sündmuspaigale Planchet' saatel, kes oma musketit
laskevalmis hoidis.
Mõlemad aadlikud olid meeleheitel, neil oli pikk tee seljataga ja nad olid nõrkemas
näljast ning janust.
«See on ju lausa hirmuvalitsus!» hüüdsid nad väga heas, kuigi võõrapärase aktsendiga
prantsuse keeles. «See püstiogar ei lase neil headel inimestel nende endi veini kasutada.
Me lööme ukse sisse ja kui ta liialt märatseb, noh siis tapame ta,»
«Tasem, härrased