Leo Kalmet
looja Voldemar Panso.
Peale selle oli ta tegus veel ka ajakirjas Teater, Teatrimuuseumi käima lükkavas ühingus ja Eesti
Näitlejate Liidus.
1930ndate lõpus sai Kalmetist endast juba üsna kogenud lavastaja, kes tegi hooajas väljapaistvaid
teatrilavastusi, sündisid “Tubaka tee”, “Tseesar ja inimene”. Kuid näitlemise vastu oli Kalmet huvi
kaotanud ja lõpetab 1938 omanäitlejatöö. Ka töökoormus kasvas üle pea, sest samal ajal juhtis
Draamateatri koosseisus kahte ringreisikoosseisu, Noorsooteatrit ja lõpuks ka Nukuteatrit (seda kõike
sisuliselt tasuta, mis tõttu oli ka samal ajal kehalise kasvatuse õpetaja). Administratiivtööle lisandus ka
lavastajatöö ja lavapedagoogi amet.
1940 (Kalmet on jõudnud oma tippvormi)
1940 teater natsionaliseeriti, aga ühtlasi kadus sellega maja ostu võlg/kohustus Krediidipangale.
Mitmed näitlejad tegid nõukavõimu saabudes enesetapu.
annaabi.ee 
