mõjub vaid gravitatsioonijõud, gaasil aga lisandub sellele siserõhk. Seetõttu pöörleb gaasketas pisut aeglasemalt. See omakorda kutsub esile tahkete osakeste pidurdumise aeglasemalt liikuvas gaasis. Et pidurdamine vähendab energiat, liiguvad tahked osakesed piki spiraali Päikese poole, energiat juurde saav gaas aga eemaldub sellest. Kuna pidurdav takistusjõud sõltub kiirusest, on pidurdamise teiseks tulemuseks osakeste liikumiskiiruse ühtlustumine, mis tähendab üleminekut ringorbiitidele. 2)Ringorbiitidel liikuvate osakeste kogunemine planeetideks on tingitud nendevahelisest külgetõmbest. Gravitatsioonilise haarde raadius paneb paika tulevaste planeetide omavahelised kaugused ning määrab planeedisüsteemi kujunemise kiiruse. Planeedid peavad liikuma ühes tasandis asuvatel ringorbiitidel, orbiitidevahelised kaugused ja planeetide massid peavad suurenema Päikesest eemaldudes. Tihe atmosfäär on neil
väiksemast pöörlemiskiirusest, kui rõhku mittetundvate tahkete kehade korral). See omakorda kutsub esile tahkete osakeste pidurdumise aeglasemalt liikuvas gaasis. Et pidurdamine vähendab energiat, liiguvad tahked osakesed piki spiraali Päikese poole, energiat juurde saav gaas aga eemaldub sellest. Kuna pidurdav takistusjõud sõltub kiirusest, on pidurdamise teiseks tulemuseks osakeste liikumiskiiruse ühtlustumine, mis tähendab üleminekut ringorbiitidele. Ringorbiitidel liikuvate osakeste kogunemine planeetideks on tingitud nendevahelisest külgetõmbest. Gravitatsioonilise haarde raadius (maksimaalne kaugus, kust vaadeldav osake suudab külge tõmmata teisi osakesi) avaldub valemiga kus on osakese raadius, paokiirus osakese pinnal ning v osakeste suhteline kiirus. See valem paneb paika planeetide omavahelised kaugused ning määrab planeedisüsteemi kujunemise kiiruse