kujust ega materjalist. Sõltub vaid kaugusest Maast. Maapinna lähedal on see g = 9,81m/s2 32. Millisel juhul liigub kaaslane ringorbiidil? Kuidas on seotud orbiidi raadius r ja kaaslase kiirus v? Selleks, et keha saaks liikuda ringorbiidil, peab tema kiirus olema vähemalt 8km/s, I kosmiline kiirus: v = G * (M/R) 33. Mida näitavad esimene ja teine kosmiline kiirus? Esimene kosmiline kiirus on kiirus, mis peab olema kehal, et ta saaks Maa kaaslaseks ning tiirleks ümber maakera ringorbiiti mööda. v = G * (M/R) Teine kosmiline kiirus on kiirus, millest piisab keha väljaviimiseks Maa külgetõmbejõu mõjusfäärist, see tähendab eemaldamiseks Maast nii kaugele, et Maa kügetõmme ei mängiks enam olulist osa. v = (2GM/R) 34. Millised jäävuse seadused kehtivad absoluutselt elastse põrke korral? Kuidas muutub selle käigus energia? Kehtivad energia- kui ka impulsijäävuseseadused. Energia ei teki ega
Erinevatel 0 Kosmilised kiirused kõrgustel on molekuli pot. Energia varu erinev Et keha tiirleks ümber Maa ringorbiiti mööda, 1+at=0, t= -273,15 C- molekulide EP=mgh. Seega saame kirjutada r a 2 b 2 cos t a
hõõrdetegur autokummide ja teekatte vahel on 0,4? Ringliikumine looduses ja tehnikas, Taevakehade liikumine • Juba Newton oletas, et planeetide tiirlemine on tingitud gravitatsioonijõust. Tuginedes praegustele teadmistele gravitatsiooni ning ringliikumise kohta, võime väita, et just gravitatsioonijõud kesktõmbekiirenduse tekitajana kallutab planeedid sirgjoonelisest teest kõrvale ja on seega nende tiirlemise põhjuseks. • Viimane seos näitab, et tiirlemisel mööda ringorbiiti on perioodi ruut võrdeline tiirlemisraadiuse kuubiga. Galaktikad pöörlevad • Kui kogu galaktika mass asuks nähtavat valgust kiirgavates allikates, siis peaks kiiruste jaotust kirjeldama joonisel kujutatud pidev kõver, st galaktika keskmest 15–25 kiloparseki kaugusel asuvate galaktikate pöörlemise kiirused peaksid vähenema. Reaalsetest mõõtmistest saadud kõverad on aga teistsugused (tähistatud punktidena joonisel 44-5) ja pöörlemise kiirus on
annaabi.ee 
