docstxt/13818469249577.txt
riigirahva ja orjarahva, loodusrahva ja linnarahva, soome-ugriliku ja lääneliku kultuuritunnetuse vahel. Mikita seob need tunnetused ja erinevate meelte osa selles kenasti tervikuks kokku ja annab seega võimaluse end hästi tunda ka neile, kel tundus, et kaunis esiisade aeg on päästmatult kaugele minevikku vajunud. Veel enam Mikita projekteerib meie juured kaarega tulevikku nagu iiri sümbolismis, kus juured hargnevad oksteks ja vastupidi, luues niiviisi elumahlade ringliikluse. Vaade, et oleme paljudes asjades maailmameistrid ja et maailma loomulik kulg peaks tähendama, et oskused ja teadmised ning tunnetus, mis meil ühena vähestest on veel säilinud, määravad maailma tulevikku olulisel määral ning me saame hakkama, on ju võluv. Oleme justkui normaalsuse reservaat. Seda on hea uskuda ja inimesed usuvad. Positiivsusesse tasub uskuda, sest seda pakutakse vähe. Aga Mikita allutab meid oma positiivse ja turvalise mõju alla.
annaabi.ee 
