Kultuurigeograafia konspekt
loovust. Ning keskendus maastiku ja ruumi kogemisele inimese poolt. Tuntumad esindajad on David
Lowenthali (1961, 1985, 1996), Yi-Fu Tuani (1971, 1974, 1991), Nicholas Entrikini (1991) ja Edmunds
Bunkse. Viimane on läti päritolu ja kirjutanud raamatu ,,geograafia ja elamise kunst".
Uus kultuurigeograafia- nüüdisaegne samas ajalool põhinev. Kultuuri kesksus iniemse tegutsemises.
Keskenduti tähendsute seostele, liikumisetle ja ringlemistele globaalses maailmas. Uus kultuurigeograafia
kui vastus repressentatsioonikriisile. Uurima hakati endiseid koloniaalmaid. Kuluuriline pööre- 1990. aastate
alguses avastasid geograafid enda jaoks, et kultuur pole iiksnes ettearvamatute ja soitumatute uhjskonda
mojutavate joudude kogum, vaid viis, kuidas injmgrupid mingites sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes
oludes kÄituvad. Keele tähenduse ja taasesituse roll geograafias. Teksti kasutati metodoloogilise
annaabi.ee 
