Tühjust kõnetav inimene
Tühjust kõnetav inimene
Inimene on küttimise ja koriluse aegadest saadik tundnud nimetamatu teisitioleva
kohalolu.Taevajõudude mõnikordne raevutsemine kohutas meie esiisasid. Samal ajal õpiti
tundma aastaaegade vaheldumisest tingitud muutusi ja loodusrütme; ei saanud märkamata
jääda, kuidas kõik olev ringlemisi liigub ja iseendale ruumi teeb. Elukeskkond oli
mütologiseeritud ja ümbritsev elutu aineski hingestatud ja kaasa elav.
Maapinna viljastava toime avastamine lõi viljakuskultuse, sellest ajast loodi ilmselt
füsioloogilise analoogia põhjal Maa-Ema personifikatsioon (Egiptuses küll hoopis meessoost
maajumalus Geb, jumal teab miks), mis tasakaalustas stiihilist looduse omavoli.
Tsivilisatsioonide tekkega eemaldasime ennast vähehaaval looduse ülemvõimust ja suutsime
annaabi.ee 
