Vabanes 1926. aastal ja hakkas siis vallutusplaane tegema ning lõpetas ,,Mein Kampf'i" teise osa. 1933. sai H riigikantsleriks. H on öelnud, et tema eesmärk pole viia Poolasse korda, vaid tekitada õitsvat kaost. Alamad rassid tuli tappa või välja saata. Lihtsamad inimesed võisid jääda, kuid mitte aadlikud, preestrid ja juudid. Alaljäänud taandada ,,helootrassi" tasandile e pmslt orjastaatusesse. H siht oli kogu Euroopa etnilise kaardi ümberkujundamine. Frank juhtis peamisi ringkondasid Poolas H käe all. Poolas toimus haritlaste hävitamine. Poolas oli juute 1/10. Neil oli suur roll tööhõives. Nende hävitamine oleks Poola majanduse taandarenguni viinud. Ei teatud mida juutidega teha kas välja saata kuhu?-, ala hoida vastu pm-tele- või tappa. Himmlerstadt 1940. a kevadel reisisid Himmler (riigikomissar) ja Hanns Johst (natsist luuletaja, SS-i auliige) mööda Poolat. Zamosci linn vaimustas Himmlerit nii väga
Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines suure avalikkuse ees ka patriootlik Hurt, kes palus kõigil eestlastel jääda oma rahvusele truuks. 1870. aastatel rajati üle kogu maa rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Esile tõusis üks uus liider Jakob Hurt. Ka Hurt proovis mitu korda saada valitsuselt luba ajalehe välja andmiseks. Kuna seda ta ei saanud, siis asus ta Jannseni lehe ,,Eesti Postimees" toimetajaks. Kuna ühe artikliga ärritas ta saksa ringkondasid, pidi Jannsen ta vallandama. Nii tekkis tal hea side Jakobsoniga. Rahvusliku liikumise tähtsaim mõte oli hariduse edendamine. 1860. aastal õhutas Jaan Adamson rahvast rajama emakeele kooli. Kuna valitsuse poolt polnud toetust oodata, pidi seda hakkama rajama omaenda raha eest. Rahasid koguti annetustega, korraldati näituseid, kontserte, etendusi jm. Kooli nimeks sai Eesti Aleksandrikool, pühendusega keiser Aleksander I. Eesti
annaabi.ee 
