Kui viimane aste on saavutanud vähemalt esimese kosmilise kiiruse(7,8 km/s), võib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile. Tehiskaaslane liigub ümber Maa mootorite abita kanderaketilt saadud kiirusega ega kuku alla, sest Maa külgetõmbejõud on täpselt tasakaalus tiirlemisel tekkiva kesktõrjejõuga (kaaluta olek). Enamikul tehiskaaslastel on väiksed mootorid, mis hoiavad lennuaparaati vajalikus asendis ja muudavad tema orbiiti. Orbiit on ringjoonekujuline või, juhul kui kiirus ületab 7,8 km/s, ellipsikujuline. Maa suurim tehiskaaslane on ISS(International Space Station) ehk rahvusvaheline kosmosejaam tiirleb Maa-lähedasel orbiidil. Seda on võimalik Maalt palja silmaga ka näha. Selle uurimislaborid viivad kosmonaudid läbi muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning teostavad astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Kosmosejaam annab ainulaadse
Sarnaselt teiste hiidplaneetidega ei ole sellel planeedil näha tahket pinda, nagu siseplaneetide puhul, vaid pigem pilvekihi tippe. Pole küll veel tõestatud, aga kahtlustatakse, et planeedi keskel asub kivine südamik, mille temperatuur hinnanguliselt võib olla 35 000 kraadi. Jupiter pöörleb Päikesesüsteemi planeetidest kõige kiiremini, üheks täispöördeks kulub 9 tundi ja 55 minutit. Selline kiirus surub planeedi veidi lapikuks. Planeedi orbiit on peaaegu ringjoonekujuline ja tema aasta kestab 11,9 Maa aastat. Heleduselt jääb Jupiter alla vaid Päikesele, Kuule ja Veenusele, ta on taevast kergesti leitav ka palja silmaga. Ta paistab mittevilkuva heleda tähena. Neli tema kuud on teleskoobiga selgesti nähtavad, ja ka tema värviküllased pilvevöödid on vaadeldavad, samuti kuulus Suur Punane Laik. Suur Punane Laik on tohutu pööristorm, tuule kiirus pöörises on 500 km/h. Laik ,,ujub" planeedi pilvedes ja põhjustab ümberkaudu väiksemaid torme
annaabi.ee 
