Mets kui elukeskkond
ebatootvateks ning võivad kujuneda lausa hädaohtlikuks. Mets pakub oma ümbrusele
kõledate ja kuivavate tuulte eest kaitset ja varjab maapinda päikese kõrvetava ning
kuivatava mõju eest, mis koos tuule mõjuga maad veelgi halvendaks. Metsaalune maa
püsib värskena, puude võrad ja pindkate takistavad pealispinna kinnilöömist, maa jääb
alaliselt kohedaks ja väetatakse järjest mahalangenud ning kõdunenud lehtede ja okstega.
Lisaks reguleerib mets vee ringjooksu, toites kuivadel aastaaegadel allikaid ja hoides ära
pikemate sadude puhul uputusi, maauhtumisi ja üleujutusi. Sagedasti algab pärast metsa
maharaiumist maa soostumine. Samuti mõjub mets õhu temperatuurile tasandavalt.
Ööpäevased metsatemperatuurid on metsa all vähemad kui lagedal. Lõpuks mainib
Daniel, et metsade kaudne tähtsus seisneb ka selle esteetilisuses, kuna metsade puududes
on maastik justkui surnud ja igav.