Heeringas
Atlandi ookeani põhjaosas ja sellega piirnevas meredes elav heeringaline on 30-40 cm pikk.
Tema vormid erinevad kudemisaja ja koha, rände, viljakuse, selgroolülide arvu jm. poolest.
Heeringad hoiavad suurte parvedena ülemistesse veekihtidesse ning toituvad zooplanktonist,
eriti vähikestest.
Heeringad elavad avameres, kus nad tõusevad öösiti veepinna lähedale, et seal
hõljumikogumitest toituda. Neil on küll väiksed hambad, kuid lõpusepiid toimuvad urnana,
püüdes avatud suuga ringiujuvale heeringale justkui iseennesest saaki.
Kasutamine toidus
Heeringas on oluline majanduslik kala. Värsket heeringat püütakse Rootsi rannikult,
kusjuures kõige paremaks peetakse sügisest ja talvist heeringat.
Kvaliteetne tervelt müüdav soolaheeringas on puhta selgelt värvunud nahapinnaga, liha on
tihke konsistentsiga ja kala kõhuäär pole rebenenud. Et heeringa puhastamine on siiski
üksjagu aega- ja vaevanõudev tegevus (luude eemaldamine, spetsiifiline lõhn), eelistavad
annaabi.ee 
