Spektraalsed kaksikud Spektraalseid kaksiktähti avastatakse spektrijoonte perioodiliste nihete ja eba- harilike kolorimeetriliste tunnuste järgi. Teleskoobis paistab spektraalne kaksik vaid ühe tähena. Kattuvad ka mõlema komponendi spektrid. Kui tähed liiguvad meie suhtes ühesuguse kiirusega või vaatesihiga, siis nende spektrijooned ühtivad. Spektraalsete kaksiktähtede orbiidid on keskmiselt vähem piklikud kui visuaalsete omad. Ringisarnaseid esineb nende hulgas sagedamini kui visuaalsete kaksiktähtede hulgas, kuid ikkagi palju vähem kui päikesesüsteemis. Keskmine spektraalsete kaksiktähtede orbiitide ekstsentrisus on umbes nagu Merkuuril või Pluutol. 3 Varjutusmuutlikud kaksikud Varjutusmuutlikeks nimetatakse kaksikuid, mis on nähtavad ühe tähena ja mille
kõige lähemal planeedil - kellede suurim kaugus Päikesest ületab väiksema kauguse 67 ja 50 protsendi võrra, kuna näiteks Maa puhul on kauguste vahe vaid kolm protsenti. Ainult mõned väikesed planeedid päikesesüsteemis omavad üsna piklikke teid, missugused aga oma piklikkuse poolest vaevalt ulatuvad kaksiktähtede orbiitide keskmise piklikkuseni. Päikesesüsteemi planeedid liiguvad tegelikult oma suures enamuses üsna ringisarnaseid teid pidi, kuna kaksiktähtede teekonnad pole harilikult üldse ringisarnased. Päikesesüsteemis on olemas küll üks teine liik kehi - komeedid - mis liiguvad väga piklikke teid pidi; kuid nende teekonnad kalduvad jälle teise äärmusse - nad on ülipiklikud, parabooli-sarnased; harilikult ületab komeedi suurim kaugus Päikeselt 100-1000 korda ja rohkem väiksema kauguse; nii et komeetide orbiitidega kaksiktähtede omi ka ei saa võrrelda
annaabi.ee 
