"ringhoovused" - 1 õppematerjal

Vahemeri referaat

Madalkihis vesi liidub aeglaselt põhjast lõuna. Tähtsaimat rolli vee hüdroloogilise struktuuri kujunemisel erinevates Vahemere basseinides mängib veevahetue iseloom väinades. Gibraltari väina sügavusest tingituna isoleerub Vahemere külma aatlandi vee juurdevool. Aatlandi vett hõlmab ülemkiht 150-180m, mille kiirus on 20-30 sm/s. Vahemere vaheveed liiguvad väina merepõhja osas aeglaselt – 10-15 sm/s. Pinnahoovused moodustuvad Vahemere lääne- ja idaosas ning ringhoovused meredes vastupäeva kulgedes (kiirus kuni 0.3, Gibraltari väinas kuni 1,25 m/s). Sitsiilia väin on tähtis veevahetusele lääne ja ida mere osade vahel, mille sügavus on vähem kui 400-500 m ülevoolude peal. See jätab välja lääne ja keskbasseini süvavee vahetuse. Väina tsooni ülemkihis liigub aatlandi vesi itta ning madalkihis levandi vesi liigub läände. Ortanto väin seob Aadria ja Jooni merd. Sügavus on 780 m. Vee ümbervahetus kannab sesoonset erinevust. Talvel