Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma
Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud.
Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis
olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust.
Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade
liigendamiseks. Sambad olid värvilised.
Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta.
Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse
kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal.
Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab
ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi.
Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme
tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm.
Megaron- kreetlaste elamu
Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus.
Terrakato- põletatud savist skulptuurid. Kodukolde jumalanna madudega u.1600
eKr
annaabi.ee 
