Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis
Läbi aegade on eestlased oma ehetel, kudumitel ja peremärkidena kasutanud geomeetrilisi
märke. Osad neist märkidest on sümbolid, mis omavad kindlat tähendust ja eesmärki.
Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka
märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud
kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal.Ornamenti on leitud juba kiviajast
pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Eesti rahvuslikke sümboleid ja ornamente on olnud
suhteliselt keeruline tõlgendada.
Ornamendi või selle motiivide tähendus on eri kultuurides tihti erinev. Rahvalt rahvale ja ajas
edasi liikudes muutuvad sümbolite tähendused ja võib juhtuda, et algtähendused lähevad
kaotsi. Näiteks on nii juhtunud risti sümboliga või haakristiga. Ornamentide levikul tuleb
arvesse võtta ka moehoovusi, mis seostuvad alateadvuse ja emotsioonidega. See tähendab, et