Sõudikud - vesikirbud
Vesikirbud ja sõudikud kuuluvad hõljumi ehk zooplanktoni, süstemaatiliselt aga alamate vähkide
hulka.
Vesikirbulisi on Eestis leitud üle 70 liigi. Aerjalalisi, kelle hulka kuuluvad ka sõudikud, aga üle 80
liigi.
Vesikirbulised (Cladocera) liiguvad vees hüppeliselt, tagatundlate tõugete abil.
Vesikirbu lapik keha on
kaetud läbipaistva kojaga, kust ulatuvad välja tagatundlad. Ühe suure silmaga pea on
kiivrikujuline. Harjastega
rindmikujalgu on viis paari. Rindmikujalgades paiknevatesse lõpuskotikestesse
aitavad harjased tuua
värsket vett ja toidupalakesi. Nii toimub vesikirbu hingamine ja toitumine. Toiduks on
bakterid, ainuraksed,
pude ja vetikad. Vesikirbud on lahksugulised loomad, esineb nii emas- kui isasloomi.
Emased kannavad mune
kaasas selja peal hauderuumis. Vesikirbud reageerivad valgusele (silm), ööseks
liiguvad nad veekogus sügavamale,
nendega koos liiguvad ka planktontoidulised kalad.
Sõudikutel (Cyclops) on piklik hargiga lõppev keha
annaabi.ee 
