Kordamine füsioloogia eksamiks
sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse
tõttu, sel puhul öeldakse: väljahingamine on passiivne. Sügavamal väljahingamisel ja hingamisteede takistuse
suurenemise korral võtab roiete langetamisest osa sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme. Sügaval ja
raskendatud hingamisel muudavad rinnaõõne mahtu ka hingamise abilihased: kaelalihased, saaglihas,
rangluualune lihas, kõhulihased jt.
Väliseks hingamiseks on vajalik rindkeremahu muutumine - seda võimaldavad roiete ja vahelihase liigutused.
Sissehingamislihased (peamiselt välimised roietevahelihased mm. intercostales externi) tõstavad roidekaari,
suurendades rindkere läbimõõtu. Vastupidiselt toimivad väljahingamist teostavad väljahingamislihased
(peamiselt mm. intercostales interni), mis langetavad rindkeret. Põhilihaste kõrval toimivad ka abilihased (nt.
sügavama forsseeritud hingamise või hüpoksia korral) - sissehingamist abistavad mm. pectorales, mm
annaabi.ee 
