Osa Saaremaalt pärit inimesi hukati ka Tallinnas või mujal. Nimeliselt kindlaks tehtud Saaremaaga seotud ohvrite arv on eri andmeil kuni 400 (Vessik, Varju 1995, 10; Paavle 2002). Omakaitse Saaremaal Saaremaa Omakaitse (Saarte Omakaitse) juhatajaks määrati Saksa sõjajõudude poolt kaptenmajor Karl Sääsk ning formeerimine algas 4. septembril Pärnus juba enne Punaarmee väljatõrjumist Saaremaalt. Saaremaale sõideti 17. septembril, kuid rindetegevusest osa ei võetud. 20. septembril oldi Orissaares, kus asuti ka valdade omakaitseüksuste loomise juurde. Esimesena alustas Omakaitse tegevust Leisis. Kuressaare linn vallutati sakslaste poolt 21. septembril. Kohapeal oli juba tekkinud organiseeritud salk E. Kuutmani juhtimisel. Omakaitse organiseerimiseks Kuressaares saadeti kohale kapten Villem Raid. Raid oli teeninud Eesti piirivalve Mõisaküla kordonis ning Suvesõja algusest saati võidelnud aktiivselt oma peamiselt
o sõnakoomika 2.1. ,,Misantroop" 3. H.Visnapuu elu ja loomingu ülevaade Visnapuu (1890-1951) Sündis Helme kihelkonnas sulaseperre. Pere oli vaene, ent Henrikul õnnestus siiski haridus omandada. Töötas Tartus algkooliõpetajana. Koliski sinna, õppis seal ka gümnaasiumis. Läks ka ülikooli, ent ei lõpetanud. Kirjanduselu oli tähtsam. Käis ka Berliinis. 1917. aastal SIURU. Siis ka vabadussõjas, ent rindetegevusest osa ei võtnud. Töötas Varamu toimetuses ja propaganda osakonnas. Tal oli ilus kaasa, keda kutsus nimega Ing (tegelik nimi: Hilda). (Eelmine mees oli muide eneka teinud tema pärast). Pühendas oma luuletusi Ingile. Too suri tuberkuloosi.1949. aastal läks Henrik USA-sse. Suri haigusesse. Laiema tuntuse pälviski SIURU-päevilt. I kogu 1917.a-l ,,Amores". Esimesed värsikatsetused üldse 1908. aastast. Veel ka album: ,,Moment". 1918. a-l ilmus aga kogu: ,,Jumalaga, Ene
annaabi.ee 
