kogetu eest. 1941. a. osalesid metsavendade salkadest moodustunud vabatahtlike pataljonid kuni Eesti vabastamiseni otseses lahingutegevuses. Laialisaadetud metsavendade üksuste asemel hakati sügissuvel formeerima vabatahtlikest ida- ja politseipataljone mis leidsid rakendust Venemaa territooriumil, säärastesse üksustesse kuulus umbes 10000-12000 eestlast. Mobilisatsioonid tekitasid eestlaste seas pahameelt ning algas kõrvalehoidmine rindeteenistusest, eriti populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda Punaarmee vastu koos soomlastega.. Soomes loodi enam kui 2000 eesti põgenikust Jalaväerügement 200, mis 1944. a. suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Paljud eesti mehed ja naised läksid 1940. a. sügisel metsa, moodustades seal metsavendade salku mis sõdisid relvastatult Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu
partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS- leegionisse. Kuna soovi leegioniga liitumiseks avaldasid vähesed, mindi armee kokkusaamiseks üle sundmobilisatsioonile. Natsi armee võis tunduda eestlastele päästjana NSV Liidu okupatsioonist, kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehed, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Eestlastele kõige parem variant oleks olnud sõdida oma armeega Teises Maailmasõjas
partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS- leegionisse. Kuna soovi leegioniga liitumiseks avaldasid vähesed, mindi armee kokkusaamiseks üle sundmobilisatsioonile. Natsi armee võis tunduda eestlastele päästjana NSV Liidu okupatsioonist, kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehed, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Eestlastele kõige parem variant oleks olnud sõdida oma armeega Teises Maailmasõjas
annaabi.ee 
