India RV pärast II MS
jäi tõrksaks. Pärast J. Nehru surma India peaministriks saanud Lal Bahadur Shastri asus
seisukohale, et relvarahu võib olla efektiivne vaid siis, kui Pakistan viib India territooriumilt
välja "mitte üksnes oma relvajõud, vaid ka infiltraatorid". Kuna Pakistan seda ei teinud,
laienes sõjategevus peagi Kashmirist Punjabi. India eesmärgiks oli purustada Pakistani
peajõud. Kolm India diviisi võttis suuna Lahore'ile. Erinevates rindesektorites oli edu eri
pooltel. Otsustavat võitu ei saanud kumbki. 23. septembril sõjategevus lõppes. Mõlema riigi
majandus oli sõjas tugevasti kannatanud ja kaitsejõud ränki lööke saanud. Õppetunnid olid
mõjusad.
Sõja tagajärgedest. Pakistanile oli sõda tõsiste tagajärgedega. Valitsuse kontrolli all olev
meedia oli rahvast veennud, et India saab lüüa. Sisepoliitilises kliimas toimusid olulised
muutused. President M. Ayub Khani populaarsus vähenes märgatavalt. Tõusis poolehoid Z.
A