Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni
näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu
kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid
mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid
muutusi kultuuri ja kirjanduselus. Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Päevalehed andsid
välja luulet, lühiproosat ja uudisloomingu arvustust. Tähtsamad teemad luules olid: poliitiline
lüürika, sotsialismi ehitav inimene, rindeluule, töö teema, kodu- ja mälestusluule. Ilmus
Underi luulekogu ,,Mureliku suuga", Barbarus ,,Relvastatud värsid", Semper ,,Ei vaikida saa".
Proosas ilmusid Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda", Mälk ,,Hea sadam", Gailit ,,Karge meri", A.
Kivikas ,,Karuskose".
Eesti kirjandus ja kultuurielu 1950 ndatel aastatel.
1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J.
Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid",
annaabi.ee 
