Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
trükikoja hoone). 12. juuli hommikuks olid käsikirjad koos ja algas lehe ladumine.
Siiski ei õnnestunud lahinguolukorras lehte enne 13. juulit välja anda. Esimene
Postimehe number pulbitses usust Eesti iseseisvuse taassündi.
Järgmine number pidi alluma juba sakslaste korraldustele. Esialgu ei tekitanud
sõjaväetsensuur erilisi raskusi, kuigi kirjamehed ehmatati ära keeluga "Ei mingeid
iseseisvaid artikleid!", leht pidi avaldama vaid ametiasutuste teadaandeid, tõlkeid
saksa rindelehest ja kohalikku reportaazi. See korraldus püsis umbes nädala, siis tohtis
uuesti iseseisvaid artikleid kirjutada, millest aga tuli esitada täpne tõlge
komandatuurile.
Postimehe peatoimetajaks oli saksa okupatsiooni alguses August Oinas, seejärel
Martin Kuldkepp. Muidugi koondusid lehe ümber kultuuriisiksused, kes harrastasid
kahemõttelist kirjutamist tähendab, tekstid olid sageli kahte moodi mõistetavad. See