Johannes Semper (referaat)
Rahukaitsekomitees, Lenini preemiate komitees, kuulus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia
peatoimetusse, osales mitmetes kultuurialastes kolleegiumides ja komisjonides, oli
Kirjanike Liidu aseesimees ja juhatuse üks sekretäre. Semperit autasustati Lenini
ordeniga, Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetust kandis ta 1964. aastast.
Johannes Semper suri 21. veebruaril 1970 Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule.
Semperi ilukirjanduslikus loomingus oli sõja ajal esikohal lüürika, mis algul ilmus
rindeajalehtede ja lendlehtede veergudel. Ta seitsmes värsikogu ,, Ei Vaikida saa" on nii
autori luuleloomingus kui ka sõjaaehses värsitoodangus üldse väljapaistev teos.
Väljapaistev töö luule alal sõjaaegses tagalas oli Eesti NSV hümniteksti loomine. J.
Semperi ja G. Ernesaksa ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas" kinnitati hümnina.
Revolutsiooni-ajaloolise romaani ,,Punased nelgid" ilmumise ajal olid uued arengusuunad
eesti nõukogude proosas juba nähtavad
annaabi.ee 
