Hülged, eksamimahuline uurimustöö
avavetesse. Eluviisilt on hallhüljes läänemere hülglastest kõige ulgumerelisem. Elupaigaks on
suurem osa aastast avameri ning rannikust kaugemal asuvad saared ja laiud. Talvel elutseb jää
servaaladel ja pankadel. Toiduks on tursk, lest, räim, heeringas, angerjas, lõhe, emakala, harva
vähid ja molluskid, talve lõpul sünnitab emaloom jääkampade ja lumehangede vahel ühe, harvem
kaks poega. Vettepääsemiseks hoiavad hülged lahti 1-2 rindauku, mida võivad kasutada mitu
looma. Hülgepojad ei oska ujuda, mistõttu varajane jäälagunemine põhjustab nende massilist
hukkumist. Alles kuu vanuselt hakkavad nad vees käima. Hallhülge arvukus on viimastel aastatel
tugevasti langenud. Vajab rahvusvahelist kaitset. [1]
Kogukas morsk: hiiglasuur, kohmakas ja väga paks morsk ehk merihobu on hülge lähedane
sugulane. Ta on eriti hästi kohastunud Arktikaga. Paks rasvakiht hoiab looma kehasoojust. Nelja
annaabi.ee 
