Decameron VII päev
rahuldas oma nooruslikku iha
( samal viisil, nagu seda avarais steppides teevad ohjeldamatud indlevad täkud Partia märade kallale
tormates :D ).
Lõpuks läks ta oma vaadiga minema.
III novell
Elisa räägib.
Oli üks lugupeetud meesterahvas- Rinaldo. Ta oli armunud ühe rikka mehe ilusasse naisesse-
Agnesasse. Ta ei saanud teda vallutada, kuna naine ootas ka last. Nii hakkas ta vaderiks ehk
ristivanemaks ja läks end pakkuma sellele perele, esmalt mehele. Mees oli nõus. Nii oli Rinaldol
vähemalt võimalus naisea lähemalt kohtuda. Rinaldo asus aga miskipärast kloostrisse mungaks ja
unustas mõneks ajaks Agnesa ja ilmalikud tavad. Ajapikku tulid aga tunded tagasi. Siinkohal
näidatakse munki halvast küljest, et pole nad nii vagad midagi kui väidavad, muidu neil poleks
podagrat( ainevahetushäire, kus kusihape satub verre alkoholi liigtarbimisest). Et tegelikult on mungad
täielikud edvistajad ja neile lubatakse liiga palju.
Nii ajaski Rinaldo Agnesale ligi, ta ihkas teda