3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22. Õigusnormi loogiline struktuur.- 1)Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2)Dispositsioon- näitab vajaliku käitumise 3)Sanktsioon- näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rak.dispos.nõuete eiramise eest hüpo.tingim.olem.o 23. Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee- rimisobjekti, Ajalise kehtivuse, Territoriaalse kehtivuse, Ettekirjutuse iseloomu ning Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus
3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22. Õigusnormi loogiline struktuur.- 1)Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2)Dispositsioon- näitab vajaliku käitumise 3)Sanktsioon- näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rak.dispos.nõuete eiramise eest hüpo.tingim.olem.o 23. Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee- rimisobjekti, Ajalise kehtivuse, Territoriaalse kehtivuse, Ettekirjutuse iseloomu ning Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus
annaabi.ee 
