Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast
Vabariigi ajal olid riigiorganiteks:
· Magistraadid üheks aastaks valitud ametnikud, olid kollegiaalsed ehk korraga oli ametis
vähemalt 2 inimest vältimaks diktatuuri.
Ametisse sai kandideerida tõusvas järjekorras ning kindlate vahedega. Ametnikud polnud
tasustatud, see oli aukohus. Seetõttu olid ametnikud enamjaolt rikkad.
· 2 konsulit kõrgeimad magistraadid, sõjaväe juhid. Neid saatsid 12 vahti.
Võimusümboliks oli rimaga seotud vitsakimp.
· Preetorid õigusemõistjad, võisid ka sõjaväge juhtida ning asendada konsulit.
· Tsensorid 5 aastaks endiste konsulite hulgast. Loendasid rahvast ning koostasid
senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete üle.
· Diktaator tõsise ohu korral 6 kuuks ametisse määratud riigijuht.
· Rahvatribuunid vetoõigust omavad plebeid.
annaabi.ee 
