Kas Eesti ärimaailmas on positiivseid eeskujusid? Positiivsus on iga inimese jaoks erinev. Mõned ei tee vahet mida hinnata positiivsena ja mida negatiivsena ning mõned suplevad õnnelikkuses ja leiavad, et elu on halb. Tavainimesed kipuvad arvama, et ärimaailm on kuri koht, kus kõik on ainult raha peal väljas ja klientidest ei hoolita. Ärimaailmas kehtib ütlus ,,käsi peseb kätt" ja kui kõik tuleb kindlasti ringiga tagasi. Nolens volens tekivad kahtlused, kas ärimaailmas on positiivseid eeskujusid või kõik on tigedad ärihaid. Eestis oli ka telesaade, kus otsiti uut Eesti Nokiat. Kas see on märk, et juba karjääri teinud ärimehed ei suuda uusi ideid mõelda ja on aeg ärigeneratsioon välja vahetada?
aastakümneid või sajandeid pärast kunstniku surma. Nii on 20. sajandi lõpu postmodernistlikus paradigmas avastatud tagantjärgi palju andekaid naiskunstnikke, kelle loomingut kunstnike elu ajal ei väärtustatud, kuna paljudel sajanditel peeti kunstiajaloo üle arvet üksnes „meesliini” pidi. Barbara Kruger (s.1945) USA kontseptualistlik kunstnik, kes töötab foto ja tekstiga 11 Ärimaailm ja kunst. 1960ndate põlvkond, 1980ndate põlvkond. Kapitalistlikus ühiskonnas on kunstnikud sunnitud ühel või teisel viisil suhestuma ärimaailmaga. 1960ndate (kriitiline vasakradikaalsus, konseptualistlik kunst) radikaalset põlvkonda esindav Hans Haacke on võtnud kunstnikuna "uuriva ajakirjaniku" positsiooni, paljastades korporatsioonide kuritarvitusi. Haacke kriitika hõlmas eriti sigaretifirmade kunstisponsorlust kui varjatud reklaami tervistkahjustavatele toodetele.
annaabi.ee 
