Fassaaditooted (krohvid)
Algas see kahes suunas.
Esimese suuna esindajad segasid dispersioonvärvidesse täiteaineid ja liiva. Peale kanti see
segu harjaga, struktuurrulliga ja kelluga terapaksuse kihina. Paks kiht oli vajalik selleks, et
saavutada erinevaid pealispinna struktuuri. Nii tekkisid erineva faktuuridega mõisted.
Võõpkrohv (sks.k. Streichputz) saavutati segu harjaga või pintsliga pinnale kandes, rullikrohv
(sks.k. Rollputz) saavutati segu üle rullimisel spetsiaalse faktuurrulliga, hõõrdekrohv (sks.k.
Rillenputz) saavutati terakeste hõõrumisega pinnalekantud massis. Nii tekkisid ilma lubja,
tsemendi ja vesiklaasita polümeerkrohvid.
Teise suuna esindajad hakkasid lisama mineraalsetele krohvidele polümeerseid lisandeid.
Algul segati dispersiooni mörti, hiljem dispersioonpulbrit juba kuivsegusse. Dispersiooni
lisamisega arandati mördi töödeldavust, krohvi naket ja vastupidavust niiskusele. Nii tekkisid
parandatud omadustega mineraalkrohvid (sks.k. Edelputze).