Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri
1645. aastal Brömsebro
rahuga sai Rootsi endale ka Saaremaa ja Muhu saare, 1660. aastal Oliwa rahuga Ruhnu saare.
Talupoegade ja linnaelanike olukord
Maapiirkondades elanud eestlastele ei möödunud Rootsi aeg oma põhiosas sugugi mitte
roosiliselt. Hoopis mõisnikud olid need, kes saavutasid suurt majanduslikku ja õiguslikku edu.
Vaatamata sellele, et juba Karl IX-le oli talupoegade pärisorjus vastumeelne, kuna Rootsis
endas olid talupojad vabad ning neil oli isegi oma esindus Riksdagis, jäid eesti talupojad siiski
sunnismaisteks, kellel oli keelatud oma elukohta vahetada ning keda mõisnikud võisid soovi
korral nii müüa, osta kui vahetada. Vabu talukohti oli palju ja mõisnikud püüdsid neid iga
hinna eest täitsa, kuna mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust. Rootsi
riigivõimu kindlustudes tõusis mõisate arv Eestis ca 1000-le mõisale. Talupoegade õigusi küll
kärbiti veelgi, kuid mõned neist siiski säilisid
annaabi.ee 
