Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis
13
Kuriteo ohvri määratlus koosneb struktuurselt järgmistest elementidest: objektist, temaga
objektiivselt ja subjektiivselt seotud tekitatud kahju allikast ja kahjust enesest.
Eelnevalt oli välja selgitatud, et kuriteo ohvriks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud
(sotsiaalsed kooslused), kellele vahetult oli kuriteoga tekitatud kahju, deviandid ohvrita
kuritegudes (esmane ohver), samuti esmaste ohvrite pereliikmed, lähedased, sugulased,
ülalpeetavad (rikosettohvrid).
Kriminaalse viktimoloogia seisukohalt kuriteo ohvriks tunnistatakse ainult isik, kes on kannatada
saanud rahvusliku kriminaalse seadusandlusega keelatud teo (tegevuse või tegevusetuse) tõttu.
Kuriteo ohvri mõiste "piiramine" kriminaalõiguse formaalsete raamidega eristab kriminaalse
viktimoloogia eseme. See lubab süveneda kuriteo ohvrite probleemide olemusse.14
Kriminaalse viktimoloogia esemeks on aga nimetatud objekti konkreetsed avaldusvormid.